sõjaartiklid (soddasäduset)

MEYE KOIGE ARMOLISEMBA KUNNINGA SODDASÄDUSET KUMMADE JERREL KOICK SODDA RACHWAS PEAB ELLAMA NINCK ENNAST RASCKE NUCHTLUSE NINCK KAHJO EEST HOIDMA

Art. I

Ebba Jummala Teenrit, Noijat ehk sodda rystade lausajat peawat sodda Wähe sees mitte sallitama erranis hingelt erra huckatama.
2. Kes Jumala Nimmi Teotab, olgo Kainest ehk johbnust pähst, peab illma armuta surrema.
3. Kä Jumala sonna, temma kallist iho ninck Werre ehk pöha Ristimise erra pilckab, peab illma armota möhkaga erra huckatama.
5. & 6. Kä Jummala Nimme illma asjata Wannumisse ga, Needmisse, Walle ehk pettmisse ga pruhkib, ehk ühest nurjatumast Wisist ehk jomise sedda teeb, peab sedda möda kui süh on nuchtletut sahma.
13. Kui üx soldat tulleb johbnu palwe jure, ehk kerko sisse, peab temma ühe öh ninck paiwa kaila rauwas saisma.
15. Ei üxkit peab juttluse ajal ollut Wina ehk pallewina mühma, kes sedda teeb, selt saab kolmas ossa tema kaubast erra rysotut sahma.
25., 27. & 28. Kes öhe Gennerali ehk Feldherra  auwo hebbelesse komme kahs teotab, ehk hendast temma wasto panneb, se peab hingelt huckatama.
29. Kes Genneralit öhe kaizmise Kirja ehk passi rahmato on sahnut, tedda ei pea üzike kinni Wottma, kä aggas sedda teeb, peab surma nuchtluse alla sahma.
34. Kä omma allemba Pählicko Corprali ehk RootMeistri russikaga ehwerdab, ehk hendast temma wasto  panneb, peab hingelt huckatut sahma.
35. Kui keakit omma Pehlikulle Werrehawa teeb, se peab omma hinge kaotama.
36. Ux Soldat peab iggal ajal ninck kaikes paikas omma Pählikut auwustama, kes ei sedda teeb, se peab keike piddi nuchtletut sahma.
37. Kä Neide keskude wasto exib, kumbat awalikult ommat ülles loetut ninck keikill teeda antut, se peab sedda möda nuchtletut sahma, kui möda sees om ülles Kiriotut.
39. Kes öhe kurjast ninck vihasest  mehlest illma Käskimata omma möhka Gennerali ees tuppest Wällja tombab, see peab Kuhs kord gattulopi johksma.
40. Kes omma möhka Wihasest mehlest lippo all wälja tombab ninck tahhab se Kahs kachio teha peab hingelt huckatama.
41. 43. Kes omma möhka sehl paikas, kus sodda kohhus ehk Jummala denistust piddetaxe, kurjast mehlest wälja tombab peab hingelt huckatama.
42. 43. Kui keakit toiselle Werre hawa annab neis paikas, kus soddakohhus piddetaxe, ehk Jummala sanna kuhlutaxe, se peab ni heste omma hinge kui illmalicko Warranduse kaotama.
44. Kes Wahhi liggi wihasest meelest omma möhka Wälja tombab, peab omma hinge Kaotama.
45. Kä Wahhi soimab ehk temma Wasto panneb peab surmatama.
46. Ke ühe Wahhi Mehe pähle läheb, se peab omma hinge ninck wallalisse warandusse kaotama.
47. Kes patrulli ehk Rundi Wasto omma möhk wihasest melest wälja tombab, ehk teeb temmale muh kachio ninck wastuse, peab erra huckatama.
48. Kä päihwäl ehk öhl ulize pähl tüllitap ninck möhka ga Kiwide sisse rayub, peab gottolopi johskma.
50. Kes ei karro thöd tahab teha ninck hennast wasto panneb, peab erra huckatut sahma.
51. Kes Crono thö jure ei tulleb se peab puh hobbose pähle istuma ehk rauda sees seisma ninck Wee ehk leiba kah söhdetut sahma.
54. Kui keekit waino ajal illma asjato tülli teeb, omma Musqveti ehk püssi lachti lassep, se peab hingelt huckatama.
55. Kes wachti ei tulle perrast kui trumb on keinut, se peab puh hobbose rauda ehk wee ninck Leiba kahs nuchtletut sahma.
56. Maggab keakit omma posti pähl, se peab surnux lastut sahma.
57. Lehep kekit omma posti pählt erra enne kui temma sahb erra pästetut ehk endast johbnust johb omma wahhi pähl se peab surnux lasketama.
58. Kui Fregaddrung Lödaxe, sis peab egga üx Soldat omma Compagnie jure tullema, jehb aggas kekit erra, se peab raudas seisma.
60. Kes kange kailasest meelest ommast lippust erra jähb sis kui Marsi pähle Minnaxe, ninck ei taha mitte jälle tulla, se olgo üx ehk ennamb, peawat hingelt nuchtletut sahma.
61. Ei üxkit terwe Soldat peab Marsi pähl omma lippo jurest erra johksma, ei pea kah üxke perrast, kui leer on techtut, sehlt jurest illma passita erra Minnema, kes sedda teeb, peab surmatama.
62. Johxeb kekit omma Compagnie jurest erra, se peab ülles pohtut sahma.
67. Kä ühe soddamisse sees keike ehsmelt yrgab paggenema ehk errajohksma, se peab illma kohto Moistmisse erratappetama pähseb temma aggas koggonis erra peab temma kelmis techtama ninck temma warrandus erra risotut sahma.
77. Annab käkit Wainlasille tarkust ehk temma  kahs konneleb, rahmathut ehk sannomit leckitab, se samma peab omma heng, auw ninck keick omma warrandus erra kaotama: Annab aggas kekit wainlaselle Parolli ehk lösanna, se peab illma keike armo surrema.
79. 80. 81. 83. Kes ühe tülli ülles tostab, ehk sedda suggust konnelap, kus üx tülli woip tousta, se samma peab illma armo surmatut sahma.
82. Tapplep kekit öhe toise kahs, se peab gattulopi johksma.
84. Johub kekit toise kah rihdlema ninck kutzub omma Landsmannit henneselle abix, se peab hingel ehk kuida möda süh on, nuchtletut sahma, ninck ke temmale abbix tullewat, peawat se samma nuchtluse sahma.
85.& 86. Kes öhe toise tappab ehk lasseb tappada se sahp surrema.
87. Kes öhe toise Noiduse lebbi tappab, Kui se kurgia teggia ux Mehs om, sis peab temma ratta pähle panthama, on temma aggas üx Naiste rahwas sis peab temma errapalletut sahma öhestückis neide kahs, kumbat se noidust awitanut teha, ehk sinna jure nouw andnut.
88. Kes öhe Naiste rahwat weggisi hewitap, se peab erra huckatama.
90. Kui Wallaliset persohnit toine toise kah horusse thö teggiwat,sihs peab kumbket 40. Marcka hobbe raha Maxma, ninck Kirckio nuchtluse kannatama.
91. Kui üx Naiseta Mehs öhe abbi Naise kah ehk üx tüddrick öhe Naise Mehe kah se abbi ello rickub, sis peab se laulatamata 40. thalrit, se laulatatut aggas 80. thalrit hobbe raha maxma, ehk kahs se Mehs kord gattulopi Johskma, se Naine aggas Witzade kahs nuchtletut sahma.
94. Teggewat Nemma se suggose hebbe thö neljandel korral, ehk kui Nemmat Mellembat ommat laulatut, sis peawat nemmat mellembat surma nuchtluse alla sahma.
95. Ke omma liggimise ninck Werri suggulaise kahs horust prukib se sahp erra huckatut sahma.
97. Ke kax Naist öhel ajal wottap, se sahp möhka ga erra huckatamma.
98. Ke öhe Teppra kahs öhes piddap, selt peab päh erra rajotut, ninck perrast tulle kahs ülles palletut sahma.
101. Wottap kekit öhelt toiselt middagit weggise erra, se olgo linna sees ehk allewill, küllas ehk Maa teeh pähl, se samma peab hingelt huckatama.
103. Warrastap kekit ni pallio kui üle 60 thalrit hobbe raha wehrt on se peab ülles pohtut sahma. Ninda kahs, kä esimesel korral öhest kirkust, ehk öhe weh ehk tulle kachio sees middakit warrastab, olgo se pissut ehk pallo, se samma peab hingelt erra huckatama.
105. Kui kekit ommalt Pählikult ehk sähl paigkas kus Wachti piddetaxe ommalt Kamratild middake warrastap, olgo pissut ehk paljo, se peab surma nuchtluse kannatama.
106. Löyab kekit öhe asja, se peab omma officeril sedda teeda andma, ke aggas sedda mitte teeb, peab otze kui muh wargusse perrast nuchtletut sahma.
107. Kehs puhd, Jodo raha ehk muhd middakit weggise wottap neide keest, ke wahhi lebbi keiwat, se peab nuchtletut sahma.
108. Kes Krono rattist, Proviant-hohnest, Arklüst, ehk Rustwanckrist middakit warrastap, olgo ni pissut kui igganes wois olla, se peab surrema.
109. Ux iggalick peab se korteri Kahs rahwul ollema, kumb temmale antaxe, ninck ei pea omma lubba kahs toise korteri henneselle wottma, kes sedda teeb, peab Kui üx ülle annetut tülli teggia nuchtletut sahma.
110. Kes omma Perre mehe ehk Perre Naise löhb toukab ehk temmale much kochio teep, se peab andix palluma, eh muido ninda möda kui süh on gattolopi ehk much nuchtluse kahs erra nuchtletut sahma.
111. Kes mitte oigest Werrawust öhe linna sisse ehk wälja lähab, se peab surmatud sahma.
115. Kes ommat rihdet ehk oma sodda ristat erra pantip, erra wahetap, erra mühp, erra rickup ehk erra mengip, se peab esiemesel korral gattulopi johskma ninck jelle saatma ke aggas kollmandal korral sedda teeb, se peab hingelt huckatama.
126. Ke hennast lassep palkada ehk satada öhe toise Compagnie munstringi lebbi Keima, se peab esimesel ninck toisel Korral 6. Kord Gattulopi johskma, kolmandal korral aggas möhka ga surmatut sahma.
128. Kes öhelt toiselt Gewehri ehk sodda rysta lainap, ninck tullep neide kahs Munstringie se samma peab esimesel Korral 6. kord toisel korral aggas ühexa kord gattolopi johskma.
139. Kes awwalikult södda rahwa seas raha perrast kissendap, se peab kui üx nuriato tülli tegia erra huckatut sahma.
141. Kä ühe Kurja teggia lassep erra paggenada ehk tedda erra awitap, temma peab se samma nuchtlusega nuchtletut sahma kumba se kurriateggia verdeninut on.

Allikas: M.Laidre Sõjaväe õiguskorraldusest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil. Akadeemia nr 1, 1989, lk 171-176