Bogislaus von der Pahlen sündis 1646 a, teenis 1658.a. vabatahtlikuna Douglase armees Kuramaal, seejärel 1659 a kornetina Jakob Yxkulli rügemendis. Vabanes teenistusest ja siirdus 1662.a. kadetina prantsuse teenistuses asuvasse saksa kaardiväkke, kus teenis poolteist aastat. Sai 12 mail 1666 a rittmeistriks Turu lääni ratsarügemendis, 12 juulil 1676 samas majoriks. Sai sama aasta 26 augustil ooberstleitnandiks aadlilipu dubleeringus, lahkus teenistusest 20 detsembril 1678. Sai koos vendadega 18 oktoobril 1679 vabahärraks, introdutseeriti rootsi aadelkonnas 1680.a. nr. 75-na. Oli 1697 a Põltsamaa (Oberpahlen) lossimõisa rentnik. Sai 5 märtsil 1701.a. Harju maarügemendi ülemaks. Tallinna kindluse komandant, andis kindluse venelastele üle 29 oktoobril 1710. Vangistatud, lubati vanuse ja haigluse tõttu oma Rägavere kodumõisa Amblas Järvamaal. Suri 1719.a., maetud 27 augustil samal aastal. Sulges ise oma vabahärrusliku pärusliini. Esimest korda abiellus 1666.a. 6 detsembril Stockholmis maapealik Hans Kyle tütre Elsa Kyle-ga, teist korda 8 aprillil 1697 Hermann Wrangell af Ludenhoffi tütre, vabaproua Helena Wrangeliga, kes suri 18 oktoobril 1727. 

Lapsed:
Christina Catarina, abiellus 1690 a Hans Christoffer von Zeidlitziga.
Gustav Otto, ristitud 9 septembril 1670 Stockholmis. Sai 8 mail 1701 a Harju maarügemendi leitnandiks. Suri enne isa.
Hedvig Margareta till Kyleberg och Glänås Svanhalsi kihelkonnas, Östergotlandi läänis, sündinud 13 oktoobril 1672. Õuedaam. Suri vallalisena 9 juunil 1755 Kylebergis. On kinkinud Svanhalsi kirikule kroonlühtri ja altarikatte. 

Tema viiest vennast tuntuim oli ratsaväekindral, Eestimaa ratsarügemendi ülem, ja mõisate riigistamisel kuninga usaldusmees kindralmajor Johan Anders von der Pahlen, kes hukkus tormiõnnetuses Tallinna reidil 1696.a.