Meie sooviks on
jäädvustada midagi väga konkreetset ja väga ajalootruult detailselt, ehk siis Eesti
rahvusvägesid (nii neid tõepoolest rootsiaegsetes allikates nimetati) Tallinnas
aastail 1706-1710. Konkreetselt on kõne all Harju maarügement ja Tallinna
garnisonipataljon.
Selleks otstarbeks ongi loodud Kolme Krooni Klubi esitamaks mainitud väeosi. Me kanname tolleaegseid univorme ja relvastust. Meie arsenalis on kolmenaelane kahur.
Milline on meie sõnum inimestele?Esiteks, et eestlased olid lääne tsivilisatsiooniruumis, konkreetselt rootsi aja lõpuks, tänu varakodanlikele reformidele tõusnud ühiskondlikult aksepteeritavaks jõuks, mille all tuli mõista mitte ainult õigusi, vaid ka kohustusi, nagu selleks olid aastail 1701-1710 läbi viidud nekrutivõtud, mille alusel ülalmainitud väeosad moodustatigi.
Et eesti talupoegade pojad olid pärisorjusest vabad ameti valiku ja vaba liikumise tähenduses.
Et see oli üks esimesi kordi, kus Eesti võimukandjate kirjavahetusesse sugenes eestlaste puhul mõiste "rahvus" selle kaasaegses, etnilises mõistes.
Et Tallinn, millisel seni üldse puudus regulaarne garnisoniväeosa, sai selle 1706.a. moodustatud pataljoni näol, mis koosnes eestlastest. Seega oli linna alaline kaitsevõime usaldatud just eesti sõduritele.
Eriti
järgneva ja ülejärgneva sajandiga võrreldes oli eestlaste väestatus ja nende
seisund ühiskonnas seega tunduvalt ette jõudnud ja astumas ühte sammu Põhjamaade
rahvastega. Oluline on mõista, et eesti nekruteid ei pillatud mitte teiste
rahvaste vahele, vaid neist moodustati kohe
rahvuslikud tuumikud.
Ehk siis meie tegevus viib inimesed 300 aastat tagasi. Tagasi aega, mil eestlane sai üle tüki aja tunda vabaduse hõngu. Tagasi aega, mida võiks lugeda Eesti sõduri taasärkamisajaks peale muistset vabadusvõitlust.